Eleisaun 2007 iha Estado Federal Australia

Australia hala’o ninia eleisaun parlamentar dahuluk iha 1901. Maibe, iha tempu neba Estado 6 ne’ebé ezisti, hala’o ninia eleisaun rasik. Iha deit 1903 mak sira hala’o eleisaun uniforme bazeia ba Commonwealth Franchise Act 1902 no Commonwealth Electoral Act 19022. Husi ne’e mak mosu ona eleisaun federal ne’ebé bazeia ba sirkulu úniku nasional, katak, hala’o dala ida deit iha nivel hotu-hotu.

Iha 24 Novembru 2007, Australia hala’o tan eleisaun federal. Ba Timor Leste, eleisaun 2007 iha Australia bele fo impaktu boot. Basá mudansa ba kompozisaun lideransa iha neba, bele mos fo mudansa estratejia politika ba ita nia rain. Australia mos hola parte ba eleisaun 2007 iha Timor Leste, tan transformasaun politika iha Timor Leste bele fo impaktu ba vizaun politika, ekonomia, sosial no seguransa ba kontinenti ida ne’e.

Iha tempu uluk, eleisaun no mudansa lideransa iha Australia hatama issue oituan deit kona ba destinu no auto-determinasaun Timor Leste nian. Maibe, ninia impaktu oituan deit basa Australia rekuinese ofisialmente katak ita nia rain sai hanesan provinsia 27º Indonesia nian. Ida ne’e mosu, tan Australia hare liu “lobby Jakarta” no hateke ho matan sorin deit ba “lobby East Timor”. Ohin loron, Australia nia atensaun boot liu tan mina-rai no tasi-Timor. Kualker mudansa iha Timor Leste bele fo impaktu ba sira nia interese. Maibe, transformasaun politika iha Australia mos bele afekta politika Timor Leste nian.

CNE ba hala’o observasaun eleisaun iha Australia la’os tan asuntu sosial, politika, ekonomia no segurana. Misaun CNE nian liu-liu atu estuda kona ba estabelesimentu sistema no prosesu eleitoral iha kontinenti ida ne’e. Husi 19 too 26 Novembru 2007, delegasaun CNE nian – Comissario Vicente Fernandes e Brito no Comissaria Maria J. Dulce Vitor ba halao vizita iha Australia. Sira mak hatoo informasaun no material kona ba situasaun no andamentu eleitoral iha Australia.